Vinge blogiaasta (üks Part eksis ka ära)!

Ilutulestiku helide saatel on minulgi aeg selle aasta viimane postitus kirjutada. Ei tule see väga kokkuvõttev, aga veidi siiski. Väga vinge aasta on olnud! Blogi esimest sünnipäeva saan tähistada alles mõne nädala pärast, aga tagasivaateid olen jõudnud juba ka jooksvalt teha. Igatahes avastasin mõned päevad tagasi, kui arvuti kõvaketas täis sai, et blogi jaoks on piltide toormaterjali kogunenud koguni 50GB! Hull värk. 

Ühe võla klaarin nüüd ja kohe ära. Nimelt minu kaua heietatud tepitud käekott! See on juba mitu kuud valmis, kuid kuna see valmis koolitöö raames ei saanud ma seda kohe kätte, kui ka see pole vabandus, sest minu käes on see vast kuu aega nüüd küll juba olnud. Igatahes, siin ta on minu tepitud lilleline - siinkohal tänan ka Kadrit, kes mulle mõningad näpunäited andis, sest teppimisega ei olnud ma varem tegelenud. Hea on ikka enne uurida, kui töö käigus teada saada.

Iseenesest ei olnud selle koti õmblemise juures midagi hirmkeerulist. Küll aga pean mainima, et kuna teppimine muudab oluliselt tükkide suurusi, siis oli juppe keerukas kokku panna. Ma küll lõikasin kõik jupid algselt suuremad ning täpsustasin neid peale teppimist, aga kuidagi klapitamiseks kiskus ikkagi. Sama oli ka voordiga, aga sain kõik lõpuks kokku klapitatud. Kui kott valmis sai, siis olin ausalt öeldes pettunud - selline a'la meigikott, imelik olevus tundus. Kui koti aga peale hindamist kätte sain, siis ei tundunud asi enam nii hull. Kui koti aga oma musta mantli kõrvale panin tundus sobivus olevat väga lahe ning nüüd ainult selle kotiga ringi tuulaksingi. Kuigi see on puuvillasest kangast (Keila Sõbralt Sõbrale, seelik 0.20€), siis sees olev vatiin tegi koti ka tänase tuisuga täiesti kantavaks ning asjad jäid sees kuivaks. Pole paha!

Kindad on eelmise talve looming

Siiditrükis tehtud kotialgetest õmblesin samuti ühe juba kokku - Pekingi Pardi. Testisin ka täna ja teenis ausalt. Mahutas sisse nii raamatukogust võetud raamatud, Uuskasutuskeskusest 1€ päevalt T-särgi ja kleidi ning Abakhani aastalõpu soodukalt kangahunniku. Mu Part on ristitud!

Vaikselt olen hakanud paberile kirja panema ka järgmise aasta plaane. Mitmed mõtted postituste sisu suhtes on mul endal pikemalt mõttes olnud ning mitmed mõtted on ka sõbrantsidelt tulnud. Palju on küsitud ja uuritud, kuidas pisiparandusi teha ning erinevate kodutekstiilide õmblemise kohta. Ise tahaksin kindlasti mõned sisukamad postitused kirjutada näiteks - nii jabur kui see ka ei ole - pesu ehk rõivaste pesemise ja hooldamise teemal. See tundub samuti paljude jaoks juba täitsa võõras teema olevat. No ja kindlasti tahaks ägedaid riideid õmmelda ja neid näidata!

Siinkohal aga uuringi - mida Sina siin blogis lugeda/vaadata tahaksid?

Või mis on Sulle rohkem silma jäänud või huvi pakkunud?

Väga lahe oleks proovida täita mõnd infoauku - kirjutada, rääkida millestki, mis inimesi huvitab, millest mul on teadmisi, kuid millest kuskil eriti infot ei ole. Olgu siis kasvõi lihtsalt eesti keelse info puudus. Tõenäoliselt ei tule ma paljude asjade pealegi ja seepärast meeldibki mulle alati sõbrantse pinnida ja küll neil juba tegelikult küsimusi jagub :) Seega andke küsimuste, arvamustega tuld!

Paraku pean pea liiva alla peitma selles osas, et paar juba alustatud õmblusprojektid on jäänud lõpetamata (loe jõuluseelik, millel vaid voodri alaserv teha ja luku juurest kinnitada ning kollane tuulekas). Kardan, et mõned lubadused on veel täitmata jäänud. Seda aga paljuski mitte koolitükkide rohkuse vaid kikilipsu kasvava trendi tõttu. Selle üle on mul muidugi ainult rõõmus meel, et novembrist alates lipsu trall täies hoos oli. Tänagi panin posti selle aasta viimased kaks lipsu ning veel hommegi on üks pakk üle anda. Detsembris sai lipsustatud üle 100 inimese - see juba on midagi! See on olnud ka mitte ainult töökuse mõttes tuleproov vaid ka sedapidi mõeldes, et hoolimata pikkadest õmblussahmimistest koolis ja takka otsa poole ööni kodus ei ole mul veel õmblemisest koppa ette visanud. Hetkel ei ole lihtsalt nö hobiprojektide jaoks suurt aega jätkunud, aga kui keegi annaks mulle homnepäev täiesti kohustustevaba päeva, siis võtaksin küll ühe kleititeo ette. 

Viimasel ajal on palju aega võtnud ka minu uue ruthsotnik.com lehe arendamine. Mina ise seda isiklikult muidugi ei programmeeri, aga pilte ja sisu ja disainivärki tuli ikka juurde mõelda. Hetkel on see leht üleval, kuid sealt on olulises osas veel sisu puudu ning töö sellega järkub. Õnneks on minu osa selle lehe käima saamises suures osas läbi ning saan oma aega panustada rohkem praktilisematesse tegevustesse. Blogi väljanägemisega tuleb ka tuleval aastal veidi tööd teha, sest nagu üldsus ütles, punapäisust on puudu! Nõustun. Viimaks sain ka lausa ühe ilukirjandusliku teose kätte võtta, mida ma juba mitu aastat teinud ei olnud (siinkohal pean mainima, et mul vajus Esta 19ne raamatu fakti nähes suu lahti). Aga eks ta ole - kes teeb, see jõuab.

Nonii, aga šampa külma ja arvuti kinni! Nüüd on hetk veel veidi puhata (võibolla ma ei pea vastu ja vuran mõned tükid kokku, mis mitu kuud riiulil seisavad) ja sügavalt sisse välja hingata. Uus aasta tuleb ja peagi ka minu blogi uus aasta. Äge värk!

Igatahes jään teie tagasisidet ja mõtteid ootama!