Seda pluusi topi oli üllatavalt põnev õmmelda, sest tööde järjekord oli hoopis teistpidine, kui tavaliselt olen harjunud tegema. Seda seetõttu, et seljaosa on isevärki ning tahtsin loomulikult võimalikult korrektselt teha. Endale tehes pigistan ikka aegajalt silma veidi kinni endale sõnades, et eks see kiirmoe kaup, mida enamus inimesed kannavad on ikka oluliselt kehvema kvaliteediga, kui minu õmmeldud ese. See on päris hea lohutus, eriti viimasel ajal, kus mul eriline kiirmoe tõrge tekkinud on. Kiirmood jõuab viimasel ajal minu kappi ainult läbi kaltsukate.
Kuna kell on juba õhtus, siis sai pildid küllalti sümboolsed, aga ma ei tahtnud oodata ka, sest igasugu asju on pooleli. Näiteks see kollane tuulekas, mida praegu üldse õmmelda ei viitsi. Homme tuleb vist kikilipsude tegemise päev ja tegelikult on mul ühe kleidi plaan ka, aga püüan end veidi distsiplineerida. Kõike korraga ei saa!
Teistele miskit teha on ikka palju pinevam, kui endale. See on vist neljas asi, mille olen kellelegi teisele õmmelnud (üks pliiatsseelik, kaks pluusi/topi ja see laste dressikas) - va Harrile. Tema on igasuguseid minu üllitisi saanud, aga õnneks lähevad need aina kantavamaks. Loodan, et omanikule meeldib!
Tegin hiljem mõned korralikumad pildid ka ;)
Tegin hiljem mõned korralikumad pildid ka ;)
0 comments :
Post a Comment