Alusõppe lõputöö(d)

Alustasin eile alusõppe lõputöö valmistamist. Mida ja kuidas ma täpselt teen ma veel ei tea, sest ideed on pidevas muutumises ning palju sõltub ka sellest, kui kaua mul asjad aega võtavad. Eile alustatud kannusoojendaja sain igatahes täna juba valmis ning teppimisega ka käe soojaks! Kooli masinaga läks teppimine üsna valutult, sest automaatne kinnituslukk ja niidilõikur on sel protsessil lihtsalt mu suurimad sõbrad! Kuigi jah, pean tunnistama, et kui olin juba kuskil pool tundi ja poolteist poolitäit teppinud, siis hakkas silme eest veidi kirjuks küll minema ja tekkis tehasetöölise tunne. Postiivne pool on aga see, et asjad tulevad lahedad ja sain masinatunnetust oluliselt paremaks. 

Enda tepitud ridiküli teen siis kaltsukast leitud 0.20€ seelikust, mille kangas oli lihtsalt võrratult ilus. Tegin kiirelt enda nunnudest enne masina alla panekut pildi. Miks nunnudest? Sest need on nii nunnud ja pehmed!

Õmblusmudru aina paljuneb ja peaksin tõsiselt mingi hea variandi välja mõtlema, kuidas seda organiseeritult kaasas saaksin kanda. Paljudel on plastikohvrikesed, aga mulle need ei meeldi, sest käin koolis jala ja seda igapäevaselt käe otsas tassida ei viitsi. Pealegi, kui tahan peale kooli kuhugi veel minna, kuhu ma siis oma kohvrikese panen? Ehk on kellelgi häid ideid?

Kannusoojendaja tööplatsil. Alt on veel kant puudu, aga üldpilt selline. See on samuti taaskasutatud materjalidest paljuski. Selle lillelise kanga jupi leidsin riiulist (mul on sellest juba igasuguseid asju, aga nüüd lõpuks sai otsa). Pitsi ja vatiini sain emalt ning roosa linase ja puuvillasegune kangas on teiselt ringit. Oli see miski imepikk laudlina enne. Natuke jäi järgi ka. Paelajupp on mõne pluusi õlaõmblusest (need jupid, millega on väidetavalt hea pluuse puu peal hoida) ning kandijupi sain kooli poest.

Kui juba teppimiseks läks, siis teppisin 3x3 ruuduga ka vatiini kannusoojendaja voodrile.

Ridiküli tükkide parandusnüsimine jäi koolis pooleli ning ma ei suutnud vastu panna ja tegin selle kodus lõpuni. Natuke nukker on nüüd jälle mitu päeva oodata, kuni kotti edasi õmmelda saab, aga pean vastu. Mul on juba salaplaan valmis. Esiteks sain kikilipsukinnised kätte ja saan lipse teha ning teiseks jäi mul ka seda lillelist kangast järgi ning teen enda kääridele väikese kotikese. Peaks mulle õmblushullule aitama küll! 

Üks ese on tegelikult veel hingel. Nägin veebis imelahedaid laste jakke ja ühel oli ka õpetus juures. Niisama pole mõtet valmis teha, aga ei tea ka kellele hõigata. Tahaks jälle seda mõnusat tunnet tunda, kus terve ese mahub mõnusalt mu tavatöölauale ära!

Aga jah, varsti algavad jälle lipsuvabriku päevad ning kudumisperiood tuleb paariks päevaks kõrvale heita. Natuke tuleb küll varsti nipetnäpet tööd ka teha, sest leidsin endale täna samuti teiselt ringilt lõpuks talvemantli! Olen seda juba päris pikalt otsinud ja täna läks õnneks. See istub mul seljas suurepäraselt, sellel on vinge suur krae ning kodus rahulikult uurides veendusin (poes ainult kahtlustasin), et tegu on rätsepatööga. Mantlil ei ole ka ühtki kulumismärki peale voodri osa, kus on ilmselgelt ohtralt istutud. Kuna tegu on hästi lihtsa mantliga, siis tahaksin seda natuke isikupärasemaks muuta ja mõte on juba olemas. Eks ma siis näitan, kui valmis saan. Loodan, et toimib nii nagu mul mõtetes. Oi ja nüüd kui mantel olemas, siis tean ka missugused võiksid mu uue talvise hooaja kindad, sall  ja müts olla. Ma ikka armastan ise tegemist!