Jakk sai reväärkraega, sest midagi pole parata, mulle ääretult meeldivad reväärkraed ning neid pole tegelikult üldse keerukas õmmelda, kui mõni nõks selge (ilma nõksuta olen ma neid kunagi omajagu nässu keeranud).
Nööbid tahaksin mingil hetkel ära vahetada, sest need ei saanud päris õiged. Nööpide valimine on nii keeruline!
Mannekeeni seljas tundub selg välja venitatud, tegelikult tuli aga minu abaluudele veidi liikumisruumi anda aka asümeetriline mina.
Kuna kangast nappis tegin aluskrae koolist leitud materjalist. Mulle täitsa meeldib.
Klassiõe õhtusel panin siiski katteriidele ka atlasskandi serva. Lisab vürtsi küll ning on igati vaeva väärt. Silmaga nööpaugud on samuti asendamatud.
Kohe näha, et mul on tavapärasest veidi pikemad käed. Vat mis kõik välja tuleb. Eks ma olen seda varem ka täheldanud, aga ega ma oma varruka pikkust enne standardmõõtudega võrrelnud ei olnud.
Niisiis ei ole ma kuhugi kadunud, vaid tihkel töölainel. Nüüd on jäänud veel välipraktika ning nädala pärast laupäeval kohtume juba ERKI Moeshow'l!
Nii ilus! Eriti see osa, mis kõik peidus on: vooder, atlasskant ja aluskrae. Selline, et kohe silm puhkab.
ReplyDeletePS Jõudu tööle! Sul näikse nii palju tegemist olevat, et ega magamiseks vist niipea aega pole (mul on tunne, et see pole esimene kord, kui ma oma kommentaaris seda nendin).
Üks äge jakk! Atlasskant oli väga hea mõte, on selline mõnus kirss tordil. See jakk on kindlasti üks neid riideesemeid, mis võib 30 aastat kapis rahulikult olla, selles suhtes on klassikalised rõivad ikkagi väga tänuväärt. Eriti kui on asi kvaliteetselt teostatud. Ning tõesti, vahel ikka magamine meelde tuleb? :) Ma hoian igaljuhul su tegemistele pöialt, nii tore on näha sellist ägedat arengut ja tegemisi. :)
ReplyDelete