Lemmik õmblustarvikud

Mõtlesin, et kirjutaks oma lemmik õmblustarvikustest, milleta ma kohe üldse olla ei tahaks.Endalegi üllatuseks on neid kogunenud päris mitmeid! Mõned neist on minuga olnud juba aastaid, kuid enamus on minu juurde tulnud viimase aasta jooksul - aasta jooksul, mil olen hulganisti targemaks saanud!

• Üks vanemaid siin pildil on ülal asuv metallist kahepoolen joonlaud, mis on minu vaieldamatu lemmik. See pole küll õmblustööde jaoks mõeldud, aga mina eelistan seda võimalusel mõõdulindile.
• Traageldamiseks on asendamatud vanatädilt saadud nõukaaegsed puuvillaniidid, mida mul on mitmes eri toonis. Need on head pehmed ja neid saab natuke lahedamalt ära kiskuda ilma, et need kangast rikuks. Alati ei viitsi ju eriti korrektselt neid traagelniite välja tõmmata! Enne puuvillaniite sain muidugi ka nii mõnelgi korral näpu niiti sikutades katki tõmmatud - totu nagu ma olen.
• Kikilipse tehes on asendamatu ka cloveri rulliga kriit või kuidas seda nüüd nimetadagi. Riideid õmmeldes ma seda eriti ei kasuta, kuna see tuhmub kiirelt, aga kikide juures on see asendamatu, sest saan kiirelt ja täpselt märked teha ning kui jupid juba välja lõigatud, siis mul neid märkeid enam tarvis ei ole.
• Harutaja! No see kõige klassikalisem, mis õmblusmasinatega kaasa tuleb, aga mulle see meeldib, sest see mahub täpselt pihku.
• Olen aru saanud ka korralike käsinõelade tähtsusest. Nõelal ja nõelal võib ikka päris suur vahe olla!
• Samuti olen katsetanud erinevate õmblusmasina nõeladega ning tõdenud, et on ikka mõtet vastavalt kangale nõela vahetada küll ja pole see teps mis keeruline. Eriti oluline muidugi trikotaaži õmblemise puhul ehk siis tavamasinaga saab väga edukalt erinevaid kangaid õmmelda - ka venivaid kangaid!
• Asendamatuks on saanud ka peitlukutald. Oleks ma vaid varem teadnud, et selline vidin olemas on. Alates sellest tallast näevad kõik mu peitlukud suurepärased välja ja ma ütleks, et minimaalse vaevaga. Kuigi jah, pehmete kangaste puhul võib see luku traageldamine oma pool tundi lausa aega võtta (minu ajakulu rekord).
• Märkimiseks on vahel asendamatu ka tavaline seep (kui midagi vaja rõiva välispoolele märkida) ning just selline roosa kriit. Kriit on hea pehme ja paistav väga eri värvi kangastelt mõnusalt välja. Hakkab ainult otsa saama!
• Ja loomulikult käärid! Mina suur nn lambakääride austaja ei ole. Need on iseenesest mugavad, aga ma kuidagi umbusaldan ennast neid kasutades (selline tunne, et ma kohe kogemata lõikan kiiruga valesse kohta sisse). Seega armastan oma nunnusid kollaseid Olfa kääre (tõesti superteravad) ning kangakääris on mul mingid nobrand (olid soodsamad), aga super teravad kuni otsani välja ja olen nendega väga rahul. Kuna need on metallist, siis on neil natuke rohkem raskust ka ja lõikamine on mõnusam ja stabiilsem.
• Ja viimaseks loomulikult mu nõeldapadi, mille paar aastat tagasi endale tegin ning mis ümbes käe käib. Armastan neid aasaga nööpnõelu - klassikalisi ning selles nõelapadjas on mul ka alati üks nõel traageldamiseks ning üks suurem nõel overduste otste peitmiseks (kui vahel vaja läheb). 

Sellised said siis minu hetkelemmikud. Nüüd on järgmiseks ülesandeks välja mõelda mingi mõnus niitide hoidmise variant, sest neid erinevaid niite hakkab vaikselt juba kogunema. Hetkel need kõik ühes karbikeses, aga seal pole asjale mingit ülevaadet. Koguaeg käib üks improvement!