Huudi jaoks aga lihtsalt pidin terve päeva võtma, sest kunstkarusnahk ei ole just mõnusaim asi mida õmmelda, sest terve tuba on karva täis! Seepärast lükkasingi huudi voodri õmblemist nii kaua edasi, kuni sain sellega terve päeva tegeleda ja saingi selle kuskil 5h valmis. Huudi tegemise juures oli keerulisim see, et mul ei olnud korralikku lõiget, millest lähtuda. seega uurisin, kuidas teised huudid tehtud on ning aretasin sealt mingi algse lõike ning seejärel lõikasin varuga tükid kangast välja ja hakkasin parandusi tegema. Tuli välja küll. Iseasi oli muidugi ka see, et selleks ajaks, kui ma voodrit tegema hakkasin olin paljuski juba unustanud, millised parandused algsele lõikelaadsele asjandusele teinud olin, aga sain hakkama. õnneks ei pea vooder supertäpne ka olema, kuigi minu oma osutus üsna täpseks - õnnemäng.
Huudi õmblemise juures ilmnes ka, et peaksin millalgi hakkama oma õmblusmasinat vahetama. Praegune on mul kõige lihtsam ja tavalisem Janome kodumasin, mis natukenegi paksemate kohtade peal juba vinguma hakkab. Muidu on ta täitsa tubli ja õmbleb ilusti, aga jah, paksemate kangastega ja kohtadega on probleeme. Huudi juures teppisingi overdusi maja ja see oli tema jaoks üsna viimase piiri peal tegevus (just esiosa taskute kohal, kus kangakihte palju). Mingil hetkel tahaks oma õmblusnurka ka ümber korraldada, aga selle pean siis väga hästi läbi mõtlema, sest ruumi ei ole just väga palju. Siiski on mul privileeg üldse õmblusnurka omada, kus ma igal hetkel rahulikult maha istuda saan ja ei pea muudkui asju kuskile sahtlisse ära koristama.
Huud sai aga tänu oma voodrile üsna soe ning varsti saab sellega juba jope asemel ringi jalutada. Dressiriie ise on samuti üsna paks, aga praeguste külmade tuuleiilide vastu see huud siiski ei saa.
Eile tõime koju ka esimese kevadekuulutaja ning täna hommikul rõõmustas juba esimese avanenud õiega! Kevad on tulekul!
0 comments :
Post a Comment